Maasikas – loe lisaks

Maasikas (Fragaria) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv perekond.
Maasika perekonda kuulub umbes 20 liiki ning hulgaliselt hübriide ja kultivare. Ka tuntuim maasikas aedmaasikas on virgiinia ja tšiili maasikahübriid.

Maasika lehed on kolmetised ja pikkade, kuni 10 cm pikkuste lehevartega. Võsud on roomavad ja vastu maapinda puutudes juurduvad kergesti. Niimoodi ongi neid suhteliselt kerge paljundada: võsu juurdumise kohale kasvab tütartaim ning kui emataime ja tütartaime vaheline võsu läbi lõigata, saab tütartaime ümber istutada. Juurestik on narmaline ja ulatub kuni 25 cm sügavusele. Õielehed on valged, vahel ka kollakad. Õies on paljutolmukaid ja emakaid. Õisi tolmeldavad putukad. Maasikad õitsevad Eestis mai lõpust juuli alguseni.

Maasikas ei ole mari, vaid koguvili, mis koosneb mahlasest õiepõhjast ja sellele kinnitunud pähklikestest, milles asuvad maasika seemned. Ühtlasi on maasika vili rüüsvili, sest selle tekkimisest on osa võtnud lisaks sigimikuleteisedki õie osad.

Kultuurtaimena hakati maasikat kasvatama alates 15. või 16. sajandist.

Maasikate maitse sõltub sordist. Mõnel on see üsna magus, mõnel pigem hapukas. Maasikas sisaldab 8% süsivesikuid, kuni 2% valke ja kuni 1,5C-vitamiini. 1 g maasikate toiteväärtus on umbes 400 cal.

Maasikas on suhteliselt tugev allergeen.

Majanduslikus mõttes on maasikas tähtis vili, mida kasvatatakse kõikjal parasvöötmes.

Arhiivis